Õppimine digiajastul

TAGASISIDE

Sellel koolitusel õppisin juurde mõningaid uusi töövahendeid ja tuletasin meelde neid, mida viimasel ajal pole kasutanud. Kindlasti annab erinevate vahendite ja võtete kasutamine  uusi võimalusi tundide huvitavamaks muutmiseks. Väga meeldisid koolitusel tutvustatud erinevad koostöövahendid.   

Minu jaoks oli uus keskkond SuperTeacherTools.  Seda soovin kindlasti edaspidi kasutada. Samuti  kasutan ka edaspidi Poppleti mõistekaartide tegemisel ja Padlet tahvlit.

Huvitav oli kuulata kolleegide tundide tutvustusi.

Usun, et minu digipädevused on koolituse käigus täienenud.

Rakvere Gümnaasiumi sisekoolitus 16.10.-20.11. 2017, koolitaja Lemme Sulaoja
Kontaktpäevad:
16.10
Loovus

Innovatsioon

23.10
Aktiivõpe
Veebitahvel
Esitlus

Voltimine kunsti- või tööõpetuse tunnis.
Eesmärgiks on käelise tegevuse arendamine.
Õppida video järgi tegutsema.
Klassi kaunistamine klassiõhtuks.

ENESEHINNANG
https://drive.google.com/file/d/1AF6UbduL2Jw9OPmFEFzUnKmG_cXWyzE4/view?usp=sharing

PLANEERIMISE KIRJELDUS

Tunni teema on rahvaluule liigid ja muinasjutt.

5. klassi kirjanduse tund.

Tunni eesmärk on rahvaluule liikide ja muinasjutu tunnuste kordamine/kinnistamine ja jutu kirjutamise oskuse arendamine.

Rahvaluule liikide kohta koostan kuldvillaku. Muinasjutu tunnuste kohta teeme ühistööna mõistekaardi.

Muinasjutu ahelkirjutamine arvutil. Õpilane alustab jutu kirjutamist, liigub siis edasi järgmise jutu juurde ja jätkab selle kirjutamist. Kui õpilane jõuab ringiga tagasi enda alustatud jutu juurde, siis lõpetab selle ja üritab ka trüki- ja kirjavead parandada. Jutt tuleb ka salvestada.

Loodan, et tuleme ajaga välja ja õpilased saavad ka jutud valmis. Kui jõuame, siis annavad õpilased tagasiside sõnapilve abil.

Ahelkirjutamise idee sain sellelt koolituselt.

TEGELIKUD TEGEVUSED TUNNIS

Tund toimus arvutiklassis.

Tunni sissejuhatuseks toimus kuldvillak  https://jeopardylabs.com/play/rahvaluule24.

Õpilastele kuldvillak meeldib, ka seekord töötasid aktiivselt kaasa.

Enne muinasjutu kirjutamist tuletasime ühiselt meelde muinasjutu tunnused  https://bubbl.us/8519129, et neid muinasjuttude kirjutamisel arvestada.

Lapsed kirjutasid huviga. Et aga  osad õpilased on aeglasemad ja vajasid kirjutamiseks rohkem aega, siis tekkis vahepeal edasiliikumises seisak, sest tuli kellegi järel oodata. Seetõttu jäi tunni lõpus natuke liiga vähe aega juttude lõpetamiseks ja viimistlemiseks.

Kuna tunni lõpp läks kiireks, siis andsid lapsed tagasiside suuliselt. Lastele tund meeldis, aga sai nende arvates liiga kiiresti läbi.

ANALÜÜS

Eesmärk oli korrata rahvaluule liike ja muinasjutu tunnuseid, harjutada jutu kirjutamist. Tund täitis eesmärgi.

Kuna sel päeval olid osad õpilased võistlustel, siis oli tunnis tavapärasest vähem  lapsi. Kui aga ahelkirjutamist järgmisel korral kogu klassiga teha, tuleks varuda rohkem aega, et õpilastel oleks rohkem aega mõelda, jutud rahulikult läbi lugeda, lõpetada ja salvestada.

Juttude kirjutamine on õpilaste jaoks tavaliselt raske. Sellisel viisil ühiskirjutamist ei olnud me varem teinud, lastele see väga meeldis.

Järgmisel korral arvutiklassi minnes annan neile aega need jutud veelkord üle lugeda ja vajadusel viimistleda. Prindin need välja ja õpilased loevad rühmades neid jutte kaaslastele ette.

Üks valminud juttudest:

Kolm õde

Elas kord üks mees, kellel oli kolm tütart. Nendest kaks vanemat olid ilusad, aga õelad, noorem aga viisakas ja tark, kuid inetu. Nende isal oli üks kirstutäis hõbemünte, aga ühel päeval  varastati need ära.Tütred otsustasid minna  münte otsima. Nad läksid kõigepealt metsast otsima, aga ei leidnud. Metsas nägid nad üht väikest maja. Nad läksid sellesse väiksesse maja, aga ei leidnud  ka sealt isa kirstu. Nad läksid linna tagasi. Seal küsitlesid nad inimesi ja üks võõras mees tundus kahtlane. Ta oli linnas uus. Tütred küsisid temalt, kas ta on näinud kirstu, mille sees on palju hõbemünte. Mees tegi imeliku näo ja kõndis  minema. Tüdrukud mõtlesid, et teda peab jälitama. Tüdrukud jälitasid teda sellesama metsamajani ja mees läks sinna sisse. Tüdrukud nägid aknast isa kirstu ja tahtsid isa kutsuma minna, aga selgus, et nad olid eksinud. Nad jõudsid kolme tee ristumiskohale. Vanim õde läks esimest teed, noorem läks teist ja keskmine läks kolmandat. Vanim tütar märkas järsku seda meest,  ta nägi, et mees läks ühte autosse. Mees pani auto tööle ning sõitis minema. Tüdrukud said kogemata kokku.  Nad läksid koos maja juurde tagasi. Nad nägid, et majas on koer.  Vanim tütar läks majja sisse, aga tuli kohe välja tagasi, sest see koer oli kuri. Ka keskmine tütar läks majja, aga tuli kiiresti ilma kirstuta tagasi. Noorem läks ja tuli koos kirstuga. Vanemad õed olid hämmastanud. Nad hakkasid kõndima. Nad olid küll eksinud, aga lõpuks ikkagi leidsid kodutee üles. Noorem õde sai isalt kiita ning sai kirstu endale. Õed olid küll kadedad, aga leppisid sellega. Nad elasid  õnnelikult elu lõpuni.

13.11
Tuleviku koolilaud